Virgestusala planeerimise head ja vead

Välijõusaali rajamine

Välijõusaali rajamine – Virgestusala planeerimise head ja vead

Kevade saabudes hakatakse otsima võimalusi ennast vormi ajamiseks, nii tavaharrastajad kui ka sportlased leiavad tee niinimetatud välijõusaali. Mõned aastad tagasi oli küllaltki keeruline leida korraliku virgestusala, kus viia läbi mõnus treening värskes õhus. Üha rohkem on hakatud lugu pidama keharaskusega treeningutest, kuid siiani on probleemiks olnud puudus mitmekülgsetest ja heas korras olevatest välijõusaalidest.

Virgestusalad peaksid olema rajatud võimalikult lähedale metsadele, randadele ning pisut kaugemal südalinnast. Keskkond annab väljas treenides väga palju juurde, näiteks metsas treenides aitab vaikus ja värske õhk paremini kontsentreeruda treeningule. Suvel on mõnus aga mere ääres treenimine, sest peale treeningut palavas on võimalus kohe suplema minna ning lõdvestada lihaseid.

Terviserajad on välijõusaalidele ideaalne koht. Üldiselt kohtab seal ainult sportlaseid, tavapäraseid möödakäijaid üsna harva, seega treenijat tavapärase kohvile kutse või kella küsimisega ei tülitata. Samas spordivõhikule on ideaalne võimalus leida eeskuju või küsida teadjama inimese käest, kuidas sooritada mõnda harjutust. Välijõusaali rajamisel peaks silmas pidama olulisemaid punkte, millest lähemalt juttu
järgnevalt.

Mida arvestada välijõusaali planeerimisel:

  • Asukoht – kuhu väljak rajatakse – metsa, rannaäärele, parki või näiteks tänavale. Rannas on kohati küllaltki tuuline, hea oleks kui linnak on rajatud rohkem varjatud kohta, näiteks metsatuka alla. Sellisel juhul on harrastajal võimalusminna varju ning samuti on vaiksemas kohas mõnusam viia läbi soojendust. Metsas ei pea varjulise koha pärats muretsema, kuid seal võiks arvestada näiteks valgusega. Ideaalne on asetada linnak selliselt, et päevasel ajal otsene päike ei paista väljakule, kuid õhtune päike küll. Nii ei ole suvel väga palav treenida ning samas õhtune madal päike soojendab. Pargis ja tänaval on küllaltki tihe liiklus, seal liiguvad ka lihtsalt möödakäijad. Sellises kohas tuleks arvestada, et välijõusaalis treenijad ja jalakäijad ei segaks üksteist. Pigem võiks rajatis olla teedest veidi eemal.
  • Pinnas – Kui pehme on maapind ning kas pinnas on pigem kivine või savine. Sellest sõltub suuresti vundamendi rajamine. Kuid harrastaja jaoks tuleb mõelda, milline võiks olla pinnakate. Kas näiteks liiv, dekoratiivmultš või kummimatid.
  • Virgestuala kuju – millised on läheduses paiknevad hooned, haljastus või muud esemed, millega tuleb arvestada. Mitmest erinevast elemendist koonsevat spordiväljakut annab paigutada väga mitut moodi, võimalus ehitada ümber takistuse või näiteks pool väljakut suunata L-kujuliselt.
  • Välijõusaali suurus – Sõltub asukohast ja seal liikuvate inimeste aktiivsusest. Näiteks kui metsas väike lagendik on ca. 30 ruutmeetrit, ei tasu seda täis ehitada. Pigem teha kõige kasutatavamad elemendid nagu lõuatõmbetorud ja rööbaspuud ning jätta mõnusalt õhulisust.
  • Treeningelemendid – võimalikult kompaktselt ja loogiliselt nii, et treenida oleks võimalik kõiki lihasgruppe. Oluline on elementide diameeter ja laius. Laius on oluline näiteks lõuatõmbekangil ja redelitel, et saaks võimalikult mugavalt sooritada erinevaid harjutusi. Torude läbimõõt rööbaspuudel peab olema suurem kui kangidel, et harjutuste sooritus ei oleks labakätele valus.
  • Värvikombinatsioon – Värvid võiksid olla silmatorkavad, kuid samas peaksid minema kokku keskkonnaga. Metsas on head looduslikud toonid nagu pruun, roheline ja kollane. Tavapäraselt on hea, kui värvikombinatsioonis tugipostid on tagasihoidlikuma tooniga kui torud. Hea näide on Pirita tervise rajal kahest jõulinnakust, kus ühe kombinatsiooni puhul on pruunid postid ja helerohelised torud ning teisel mustad postid ja erk oranžid torud. Kirevad värvid aitavad virgestusala looduses kiiremini leida.
  • Turvalisus – Suurt tähelepanu tuleb pöörata konstruktsiooni kinnitussõlmedele ning vundamendile. Kindlasti peaks eelistatud olema lintvundament. Monoliitne vundament toestab kõige paremini sellist konstruktsiooni, kus koormus on suur. Postid ei hakka kõikuma ning peavad hästi vastu erinevatele treeningutel tekkivatele tõmbe- ja tõukejõududele. Elemendid peaksid olema seotud poltliitega, igal elemendil kinnitustallad, millel iga talla kohta vähemalt 4 avapoltide jaoks.

Välijõusaal virgestusala

Võta ühendust!

Kirjuta või helista meile oma küsimustega.

Soovid Jõulinnakut saada ka enda piirkonda?

Võta meiega ühendust!
Oleme avatud Sinu ideedele ja ettepanekutele.